Thank yew! Thank ya'll so so much!

Oleksid pidanud aimama,et eks kõik ise paika loksub. Ülemõtlemine on mu üks kohutavaim omadus ja ma lihtsalt ei saa sellest lahti.
Rääkisin täna emmega ja ta oli armas. Ja ütles armsaid asju mulle.
Samuti mainis ,et ta tahaks ,et ma Jõgevale töö leiaksin. Sorri emme aga see on võimatu.
Ja ma saan aru,et ta ei taha ,et ma läheks. Aga tegelikult olen ma juba ammu läinud ja tal tuleb sellega leppida. Seitse kuud välismaal ju!!!!! Ja nüüd Tallinnasse, kas Cassiega või mitte, see saab selgeks täna. Ja mis iganes Cassie otsus ka poleks, ma lähen ikka. Ja muidugi hakkan ma nädalavahetustel kodus käima!
Aga samas ta ütles,et ta saab aru, kui ma lähen, ehk siis sellega seoses andis mulle vabad käed.
Ja ma olen rõõmus teades,et järgmine nädal saangi koju ja kuigi siin on ka hea ja kõik siinne on justkui teine perekond ja teine maailm. Ja ma pole kindel kumb on parem ja kas ongi tarvis üht teisest kõrgemale asetada?
Aga ma üritan nüüd nautida oma vähest aega siin ja lähen parki kiikuma!