Jälle üks mõnus hommik.
Ma ikka nii armastan seda elu siin ,et ei teagi kuidas Eestis jälle hakkama saan. Inimesed siin on nii toredad ja rõõmsameelsed, vastutulelikud ja hoolivad. Ja ma tean ,et hakkan kõike siinset igatsema. Neid vanu jalgrattaid, kohvikuid ja restorane, laupäevaseid turulkäike, esmaspäevaseid maalimistunde, maitsvat toitu ja sooja kevadet.
Ja tagasi külmas Eestis, on kõik see vaid ajalugu.
Ja ma ei näegi tulbipõlde õitsemas!!!!!!!!!!
Siin on nii ilus kevad. Nartsisse on kõik kohad täis ja päike on nii soe!!!
Salli ja kindad panin ära kappi juba Veebruari keskel.
Positiivse küljena , kodus on Carmen, sõbrad, Martin, sugulased. Ja ma saan viimaks Tallinnasse korteri ja endale kaks kassitüdrukut. Ja saan alustada vabatahtlikutööd Loomakaitseseltsis ja Lastekaitseseltsis, mis annab jällegi võimaluse ennast proovile panna. Ja sügisel on kool.
Aga siiski jään ma igatsema siinset . Ikka ja alati. Kuid hea on teada ,et olen miljoni kogemuse võrra rikkam!
Kris
No comments:
Post a Comment